Jaku Võro
Võro (Võro: võro kiilʼ [ˈvɤro kʲiːlʲ], Estonia: võru keel)[2][3] nya siti jaku dikena ba Estonia Selatan,[4][1] ti enggi pampang Finnik ari ruai bilik jaku Uralik.[5] Nitihka perintah sida, jaku tu dikumbai dialek ari jaku Estonia beserimbai enggau jaku-jaku bukai ba Estonia Selatan. Taja pia, jaku tu ngundan jaku litericha[6] lalu pengawa udah dipejalaika dikena minta pengangkun rasmi nyadi jaku pelilih menua asal Estonia.[7][8] Võro ngembuan penyampau 75,000[9] iku orang ke ngena, lalu mayuh ari sida diau ba tenggara Estonia, dalam lapan parish ba kandang endur Kaunti Võru ti kelia: Karula, Harglõ, Urvastõ, Rõugõ, Kanepi, Põlva, Räpinä enggau Vahtsõliina. Parish tu diatu bepalan (ketegal pengawa ngaga baru pelilih menua) ba kandang menua Võru enggau Põlva, enggau sekeda bagi ke ngerembai ngagai kandang menua Valga enggau Tartu. Orang ke bejaku mega ulih ditemu ba mengeri Tallinn enggau Tartu sereta ba serata kandang menua Estonia ke bukai.[10][11][12]
| Jaku Võro | |
|---|---|
| võro kiilʼ | |
| Dikena ba | Estonia |
| Menua | Southern Estonia |
| Bansa | Võros |
Penyampau orang ke bejaku | 97,320, 72,240 when excluding 25,080 Seto speakers (2021)[1] |
Uralik
| |
| Dialek | |
| Status resmi | |
| Diatur | Institut Võro (setengah rasmi) |
| Kod jaku | |
| ISO 639-3 | vro |
| Glottolog | voro1243 |
| ELP | Võro |
 Kandang menua jaku Võro — Võromaa (Kaunti Võro) dalam kandang endur jaku tu suba entara Tartu enggau Seto, Russia (Vinnemaa) sereta Latvia (Lätimaa) | |
 Võro is classified as Definitely Endangered by the UNESCO Atlas of the World's Languages in Danger | |
Sejarah
editJaku Võro iya nya peturun jaku pelilih menua Estonia Selatan ke lama lalu iya ke pemadu mimit dipengaruhka jaku Estonia Standard (ti bepelasarka dialek Estonia Utara).[13] Jaku Võro kala dikena jauh agi ke selatan enggau timur ari Võromaa ke besejarah ba enklaf Lutsi (Ludza), Leivu enggau Kraasna ke ngena jaku Estonia Selatan ba endur ke diatu dikumbai Latvia enggau Rusia. Kelimpah ari Võro, varian kontemporari bukai ari jaku Estonia Selatan nyengkaum dialek Mulgi, Tartu enggau Seto.
Siti ari bukti betulis ke pemadu tumu pasal jaku Estonia Selatan iya nya salin Sempekat Baru (Wastne Testament) ke dikeluarka dalam taun 1686. Taja pan status jaku Estonia Selatan berengkah kurang pengudah taun 1880-an, jaku tu berengkah ngasaika pengawa ngangkatka baru ba ujung taun 1980-an.[14]
Gaya kemaya tu
editDiatu, Jaku Võro dikena ba kereja sekeda penulis drama, penyair, enggau pengarang ke tebilang di Estonia (Madis Kõiv, Ülle Kauksi, Jaan Kaplinski, Ain Kaalep, ekb.). Siti surat berita dichelak dalam jaku Võro: Uma Leht (reti iya Surat Berita Kitai Empu) ke dichelak dua minggu sekali. Dua puluh enam buah sekula awam bisi nyendiaka kelas khas ninting minggu (tebal agi ekstrakurikuler) dalam jaku Võro moden.
Pemeri Estonia ngagai Pekit Lagu Eurovision 2004 iya nya lagu "Tii", ti dibantaika Neiokõsõ dalam jaku Võro.
Jaku tu nyau deka punas,[15] lalu nitihka penemu Kadri Koreinik tu ketegal perintah ti nadai komitmen undang-undang dikena nyaga jaku nya.[7]
Chunto
editChunto dalam tukuh tulis
editArtikel 1 Deklarasyen Hak Asasi Mensia Sedunya dalam jaku Võro:
- Kyik inemiseq sünnüseq vapos ja ütesugumaidsis uma avvo ja õiguisi poolõst. Näile om annõt mudsu ja süämetunnistus ja nä piät üts'tõõsõga vele muudu läbi käümä.
Banding enggau jaku Estonia Standard:
- Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.
Dalam jaku Finland:
- Kaikki ihmiset syntyvät vapaina ja tasavertaisina arvoltaan ja oikeuksiltaan. Heille on annettu järki ja omatunto, ja heidän on toimittava toisiaan kohtaan veljeyden hengessä.
Dalam jaku Iban : Semua mensia ada bibas sereta sama dalam basa enggau hak. Sida diberi penemu enggau pengasai ati lalu patut ngereja pengawa ngagai pangan diri enggau semengat menyadi.
Malin
edit- ↑ 1.0 1.1 Jaku Võro at Ethnologue (25th ed., 2022) Templat:Wp/dtp/closed access
- ↑ "Recent Events". Iub.edu. Retrieved 2014-08-23.
- ↑ "Päring LINGUAE andmebaasist. Keelte nimetused". Eki.ee. Retrieved 2014-08-23.
- ↑ "ISO 639 code sets". Sil.org. 2009-01-16. Retrieved 2014-08-23.
- ↑ "Endangered languages in Europe and North Asia". Helsinki.fi. 1980-09-13. Retrieved 2014-08-23.
- ↑ Sulev Iva. "Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem (Inflectional Morphology in the Võro Literary Language)" (PDF). Tartu University: Dspace.utlib.ee. pp. (English summary pp 144–146).
- ↑ 7.0 7.1 Koreinik, Kadri (2012). "Maintenance of South Estonian Varieties: A Focus on Institutions" (PDF). Journal on Ethnopolitics and Minority Issues in Europe. Retrieved 2015-12-09.
- ↑ Meiorg, Marianne (2012). "Legal and Institutional Framework Analysis: Seto and Võro languages". Working Papers in European Language Diversity 19. Retrieved 2015-12-09.
- ↑ "Eesti Emakeelega Püsielanikud Murdekeele Oskuse Ja Soo Järgi, 31. Detsember 2011" (in Estonia). Statistikaamet, Pub.stat.ee. Retrieved 2014-08-23.
- ↑ "Võro Instituut » Welcome!". Wi.ee. Retrieved 2014-08-23.
- ↑ Saar, Evar. "Võro language". Võru Instituut (in Inggeris AS). Retrieved 2014-08-23.
- ↑ "Võro language and alphabet". Omniglot.com. Retrieved 2014-08-23.
- ↑ Koreinik, Kadri (2013). "Võro kiil". Studies in European Language Diversity 23.2. Retrieved 2015-12-09.
- ↑ Koreinik, Kadri (2013). "The Võro language in Estonia: ELDIA Case-Specific Report". Studies in European Language Diversity 23. Retrieved 2015-12-09.
- ↑ "UNESCO Atlas of the World's Languages in danger". Unesco.org. Retrieved 2014-08-23.